Hakkame siis otsast pihta:
Minu esimene A - sain kätte kõige esimesena eksamitulemustest - eelkoolipedagoogika ja mäng, kõik kodused tööd arvestatud ja mõlemad testid tehtud A-le - Mõnna
Siis saabus P, teine võimalus oleks olmud MP ehk positiivne või mittepositiivne - õppimine kõrgkoolis aineks, see meie raamatuke ja need vahvad loovtööd, hea aine.
Edasi oli jupike aega vaikust ja saabus D - psühholoogia, kuna ma sisuliselt olin valmis ka E-ks, siis ma leian, et ma võin eluga pisut rahul olla.
Siis tuli ülikoolist kiri, et ühel minu õppejõududest on nimetu töö - höhöhöö- arvake ära, kelle oma see oli - loomulikult minu oma. See oli üks neist 3-st ainest, mille eksamid meil koos olid, ju jäi ühele lehele nimi panemata. Igal juhul aine kokku B, nendest kasvatusalusedB, kasvatusajalugu A ja ma eeldan, et filosoofia oli ka vast B.
Siis saabus vaikus. see kestis ja kestis ja lõpuks kirjutasin kooligi, et kuhu hinne jäi, ning täna lõunaks saabus see kauaoodatud A. Sellega sai semestri keskmine kaalutud hinne 4 ja mina eluga maru rahul.
Aga see ootamise protsess nägi tõesti välja nii
Nüüd siis pisut uuest semestrist ka.
Lahkun juba esmaspäeval. Kuna osa uusi ained algas juba eksamisessi ajal, siis mul on juba ühes aines 19 lk õppemappigi kirjutatud sh üks teadusartikkel inglise keelest tõlgitud. Seega kõik läheb edasi vana rada pidi. Õnneks on tunnid sel korral vaid õhtul kuueni, mis anna mulle linnas jalutamise vabaduse. Näiteks kavatsen teisipäeval minna rahva raamatusse oma tudengisoodustust kasutama ja eesti ortograafia osta, ilmselt kasutan kristiines oma kinkekaardi ära jne jne ja muidugi kavatsen ma šoppamata linnas jalutada ja elu nautida. Muidugi võib alati juhtuda, et kodutöid on nii palju ja kiiresti vaja, et tuleb õhtuti jalutamise asemel õppida. Tuli ju esimeselgi semestril poole ööni ühikas "homseks" kirjatöid kirjutada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar