Asjad on pakitud. Viimased asjad kuivavad. ... Olen ärevil, nii ärevil...
Hommik algas lootusetu pabistamise hooga.
Kas ma jõuan? Kas ma leian? Kas ma oskan? 101 küsimust ja muret veel. Mees teatas seepeale rahulikult - "ise tahtsid ju".
Tahtsin jh ja tahan ikka veel, sest näen kuidas augud mu teadmistes segavad mu tööd. Praktika on tore, aga kui pole seda toetavat teooriat, siis on liiga palju ebakindlust. See ei ole tore.
Loen praegu Martti Paloheimo raamatut "Lapsepõlve mõjud", loen ja saan nii mõnestki asjast äkki hoopis selgemalt aru. Seega minu kindlus teemal - mul on seda haridust vaja - kasvab ja kosub.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar