28 august hakkas minu teine ülikooli aasta. Wau! Kui drastiline muutus on minus eneses toimunud aastaga. Lugesin oma suht täpselt aastataguseid tundeid ja mõtteid ja ... see inimene on kadunud, täitsa kadunud. Asemele on tekkinud enesekindel rahulik, maailma asjadest õigetpidi arusaav natuur. Wau!
Enam ei ole segadust, kust ma midagi leian, kuhu ma minema pean, kuidas ma seda kõike kinnitan ja paika panen. Mul on stressivaba sügis.
Koolis käin ma nüüd iga kuu nädal aega, seega tihe kooliaasta tuleb.
Koolis käin ma nüüd iga kuu nädal aega, seega tihe kooliaasta tuleb.
Kahjuks on mul sellest sügisest ka kurb kogemus. Jagasin tuba alushariduse esmakursuslasega, kel olid peas minu esimese aasta koledad mõtted ja kuigi ma üritasin kogu hingest talle seletada, et see kõik möödub ja muutub ja varsti pole pooltki nii kole, ootas mind järgmine õhtu koolist tulles kiri voodi peal:
Oh, kui kahju! Aga see pani mind mõtlema, kui lähedal ma olin ise samasugusele otsusele eelmine sügis ja mind hoidis paigal vaid puhas jonn ja kindlameelsus. Mnjaa allaandmise häbi ka muidugi - see on ennegi edasiviivaks jõuks osutunud.
Aga selle viie päeva sisse jäi :
- otsus õppida mõlemal erialal nii eri- ja sobitusrühma õpetaja erialal kui ka haridustehnoloogi erialal - läks kuidagi nii, muide reedel jõudis korra kohale, et hästi läks, sest meiega koos rabelevad ühes aines 2 kolmanda kursuse neidu kel vabaaine punkte puudu, mul peaks idee poolest kooli lõpus 6 punkti üle olema.
- palju palju tunde raamatukogus.
- 2 koolitööd said valmis juba koolis olles, sest olgem ausad, ega mul nüüd ju suurt aega millegagi tegeleda ei jää ja mida varem ma ülesanded tehtud saan, seda tõenäolisem on lootus, et ma suudan vaba aega eluks ka leida, sest töö ja kool ähvardavad selle viimase ära nullida - vast nii hulluks ikka ei lähe - loodetavasti.
- aga valmis sai kolme erineva riikliku õppekava analüüs matemaatika valdkonnas ja minu päris oma e-portfoolio, millest peaks abi olema järgmise aasta eneseanalüüsi kirjutamisel. Minu eriliseks õnneks olen ma pidanud vaikselt jooksvalt seda blogi ja kui hästi otsida, saab mu arenguloo õpetaja kutse omastamiseks kokku kirjutada ka selle põhjal.
- https://veronikapinka.wixsite.com/opimapp
Minu järjekordne tuba
Matemaatika didaktika loeng - sai mängida ka - harjutuse enese sisu oli küll õpetada meile, mis on erinevate ülesannete andmise stiilide vahe. Miks peab kõik olema näitlikult esitatud, kombitav ja kaasatehtav.
Grupitöö, mis tundus küll kerge, aga milles oli varuks üllatus. Üllatus seisnes selles, et me järgmises loengus pidime selle alusel tegema teise veel
Siis kui ma veel süüa tahtsin.
Mõni koolipäev lõppes siravate kuu ja tähtedega.
Palju õhtuid sai veedetud sellest noorest daamist mööda minnes selle valge laua taga ehk akadeemilises raamatukogus.
Kuna need reod panid kinni meie "kodulähedase" Maxima", siis õhtune söögijaht viis Kristiine Prismasse- jess, ma sain omale sooja karvafliisist pusa - ainul aastase otsimise peale, reedel ostsin vähe "soliidsema" tumesinise lisaks
Ja taas raamatukogu valge laud. Muide seal on jube ilus vaade!
Preemiaõhtu Sulikos - pool sellest jäi lauda, sest söögiisu oli lootusetult väsimusele alla andnud.
Müürivahe linapoes sai lõngavarusid täiendatud.
Haridustehnoloogia kursuse parim osa : Weavesilk.com - mõnna!














Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar