Tere, olen Tuju-Tups!

Tups on sündinud vajadusest õpetada lastele emotsioone ja nendega toimetulemist.

Lisaks on Tupsul lisaülesanne ka. Tema riided aitavad meeles pidada põhivärve ja nende segamise tulemusi. Kollane ja sinine säär lähevad üle roheliseks pükste ülaosaks ning kollane ja punane varrukas ühinevad oranžis kampsunikehas.

Siiski on Tupsu peamine eesmärk aidata õppida emotsioone. Valikus on rõõmu, kurbust,  viha, imestust, kadedust jne väljendavad  ilmed. Häbelikkus ja ehmatuski on väljendatav näoilmetega. Mängides saab laps erinevaid ilmeid vastavate emotsioonidega kokku viia.

Koolieelik saab harjutada sõnade kokkulugemist näokettal. Näokettal ei ole kõiki silmi, mis silma-alusel, sest ruumi peab jääma laste oma fantaasiale.

Väiksemaid peab õpetaja või kaaslane aitama, aga temal võib ka niisama vahva olla mängida, sest tavalistel nukkudel on üldjuhul neutraalne ilme. Seega annab Tups võimalusi erinevateks rollimängudeks.

Näide rollimängust: Nukuga mängiv laps keerutab näppu ketta kohal ja keegi lastest hõikab „Stopp“. Keerutaja laseb sõrme alla, loeb tunde kokku ja katsub oma tegelasele vastava näo luua. (Vihasel võib näiteks ka käed puusa panna.) Kui nukk valmis seatud, siis võivad lapsed neutraalse näoga nuku võtta „uurijaks“, kes uurib, miks teisel just selline tuju on ja kas ta saab midagi et teha et sõbra halba tuju hajutada või sõbra seltsis rõõmustada.

 Ideaalis peaks nad ise pikapeale nuku abil rollimänge mängima hakkama.

Tupsu tegemisel on kasutatud võimalikult palju naturaalseid materjale - linast riiet, täiteks villa, juusteks lambalokke, riieteks villast lõnga.

Konkreetne nukk on mõeldud 4- 7 aastaste laste liitrühmale. Noorematele kui kolme aastastele järelvalveta keelatud, sest sisaldab väikeseid eemaldatavaid osi.

Nukk on ajatu mänguasi. Selle konkreetse nuku võlu seisneb selles, et iga vähegi loov õpetaja saab sellise nuku teha ise. Lisades talle vajadusepõhiselt funktsioone. N: Riided saab selga teha paelte ja nööpidega, et arendada eneseteenindusoskusi.