Väljateenitud puhkus. Sel aastal tunnen tõesti, et olen oma puhkuse välja teeninud.

Mis ma siis võtan teele kaasa oma esimesest ülikooliaastast.

Teadmise et tsükliõppes on väga keeruline omandada erialaseid aineid, kuna aega on vähe, siis me saame kõike lühendatult- üldistatult- segmendipõhiselt. Nukraks teeb.
Meie seda aastat saatis mantrana sõnaderida:  piloot, esmakorne, täiesti uus. Ehk et me oleme katsejänesed uue õppekava raames. Mõningast lohutust pakub teadmine, et ehk midagi muutub meie tagasisidedest, aga... nukker ikkagi.


Üleülikoolilised ained on positiivselt seljatatud. Mul oli äärmiselt põnev väga erinevates situatsioonides katsetada juhi, suunaja ja koordineerija aga ka järgija, nõustuja ja äraütleja rolle. Ma sain hindamatu kogemuse projektikirjutamise maailmast- idee ei maksa, sõnade arv aga küll. Mitte kunagi ei tohiks sundida haridusteaduskonna kõiki esimese kursuse tudengeid korraga ruumi M-225 ära mahtuma, sest see lõppes sellega, et paljud üliõpilased loobusid ülivajalikest psühholoogia loengutest.

Mul on südamest kahju, et kasvatusteaduste osakaal õpetaja hariduses on langenud alla kriitilise taseme ja eeldatakse, et õpetajate asi on vaid õpetada. Kurb!

Erialane inglise keel I oli vast minu selle aasta kõige suurem pettumus üldse - milleks? Ainukene alusharidust puudutav osa selles olid esitlused, mida me ise tegime. Pigem oli see kooli poolt pakutav inglise keele kursus veider segu B2 taseme eksamist ja mingitest veidratest tekstidest amishitest ja depressioonis väljamaa koolilastest. Siiski niipalju oli se'st kasu, et see tekitas minus taas soovi inglise keelt süvitsi õppida.
Marika Veissonile, tema ainetes, tehtud tõlketööd aitasid mind erialaliselt inglise keelele palju rohkem lähemale kui terve kursus, mis oleks pidanud selleks mõeldud olema.

Üldkokkuvõte - positiivset oli ses aastas palju rohkem. Tänu üleülikoolilistele ainetele on kooli peal palju tuttavaid nägusid, kes teretavad ja naeratavad - vähemalt kolm õppejõudu on minuga pikemaid kui tere fraase vahetanud ka mitte loenguga seotud teemadel (nn lifti- ja koridorikohtumiste vestlused, kui kokku saavad kaks meeldivat inimest, kes üksteise nägemisest headmeelt tunnevad).

Viimane kord õnnestus mul nädal aega sessil olles nii ära olla, et ma ei unustanud midagi kuhugi maha ja ei kaotanud ära ka. Üdini positiivne teadmine. Ma ei eksi enam südalinnas naljalt ära ja Kristiines suudan ma ka juba suht adekvaatselt liikuda. Seega minu kõige suurem eesmärk - kasvada ise - on ka samm täitmisele lähemal. Ma naudin Tallinnasse sõitmist ja Tallinnas olemist - olen selle linnaga ära harjunud, tundub, et ka tema minuga.

Ülikool on vaatamata mu torisemisele tore koht.
Lõpetasin väga edukalt oma esimese ülikooli aasta. Sain 5*hindeks A ja 5* arvestuse ja siis veel 1* hindeks B ja üks D eksis ka hinnetelehte ära - ehk et parandamise ruumi on, aga jumalad näevad ma olen eluga rahul.

Viimane koolinädal see semester. Esmaspäev - kõigepealt oli uurimisplaani kaitsmine - such a wonderful event. Ükskord ometi oli mul elus kasu sellest, et olen tähestiku viimases otsas. Õppejõud jättis mu karistamata pisipattude eest, mis esimesed järelvastamiseni viisid. Mul ausõna vedas. Täna olin tublike ja parandasin need pisivead ise ära, et pärast koletult piinlik ei oleks.
Praktiks viimane seminar oli noh nagu oli. Tema meid ei armasta, meie teda ka mitte, aga me saame läbi ja kuna mu oma õppekava kuraator kirjutas mu praktika päeviku tagasiside teisel korral minu nimega ja kiitva, siis mina eluga rahul (Esimesel korral olin ma üliõpilane Kerli Pilvistu - 😀 ja seoses sellega oli kogu tekst jumalast vale)
Praktika lasteasutuses I
Üliõpilane: Veronika Pinka
Tagasiside
Kõik vajalikud praktika mapi materjalid on esitatud: kaks kokkuvõtvat analüüsi vaatluspäevadest Karikakra ja Rohutirtsu lasteaedadest, õpetaja õppe- ja kasvatustegevuse vaatlus ja analüüs, mängu kava koostamine ja läbiviimine, üliõpilase eneseanalüüs.
Analüüsides olete toonud esile olulised aspektid vaadeldud tegevustes, olete osanud tähelepanu pöörata õpetaja kasutatavatele meetoditele, lastega suhtlemisele ja laste osalemisele. Õpetaja tegevuse analüüs on läbimõeldud, vajalikud aspektid on kirjeldatud. Teie mäng "Leia sõber" oli hästi valdkondi lõimiv, laste sotsiaalseid oskusi toetav. Eneseanalüüsis olete osanud nimetada oma ootusi ja analüüsida praktikal saadud kogemust.
Praktika on arvestatud.

Edasi on hommikust õhtuni Inglees. Inglees kohvikus, õpikeskuses, vabandage väga - kemmergus, lihtsalt igal pool. Julge hundi rind on asvane, ehk et ma lähen ikkagi neljapäeval eksamit tegema, aga.... igaks kaheksaks võtsin ma endale raamatukogust 14. augustini B1 ja B2 õpikud - mine sa isahane tea, äkki läheb vaja.
Igaljuhul - kui vaja ei lähe, saab torti. (Keegi ikka saab!)

Kuidas ma Napoleonina vägesid paigutasin ja Waterloo peaaegu kaotanud oleks

Teada-tuntud koolipoisi moodi alustades pean ma kõigepealt rääkima sellest, et ...

Kui ma ülikooli tulin, olin siiralt sinisilmne olevus, kes lootis maailma muuta (olen seda, jumalate rõõmuks, ikka veel). Ma tahtsin oma lõputööna luua võluvitsa vanemate muutmiseks. Siis tulid ülikooli nõuded ja bakalaureusetöö vormistusnõuded ja hävitasid mu siira idee. Ehk oleks see olnudki teostatav, aga ... selle läbisurumine oleks makaronide marineerimise edulisusega võrreldav.

ELU andis mulle võimaluse oma idee teostamiseks. Oma ahastuseks ei saanud ma osaleda esimesel koosolekul 01.02 2017 (sessivälised tööpäevad on minu jaoks vaieldamatult tööpõhised), kuid olin enne seda oma kursuselt värvanud mingi osa tüdrukuid oma ideed esindama ja minu eest kõnelema. Üritasin ka ise Skype teel koosolekul olla, aga noh tehnika ja mina... Õnneks leidis mu idee toetajaid ja sai täidetud ka kolme erineva eriala nõue. Projekt võis viledega alata.

9. veebruaril küsis Gandela, kas ja kuna me kokku saame, siis tuli välja meeskonnatöö raske osa - meie koolipäevad ja eraelud olid väga erinevad. Vaidluste tulipunkt oli nädalavahetus-tööpäev. Arvamused käisid väga must-valgelt lahku. Õnneks oli Gandela tubli ja lubas olla puhvriks kahe koosoleku vahel ehk osaleda mõlemal.

17 veebruar said kokku 6 ja 18 veebruar 4.

Elu projekti protokoll, 17.02.17
Kohal olid Gandela, Kaidi, Carmen, Keidy, Katrin, Evelin
- Arutlesime õppekaartide loomise võimalust: faktide, valik vastustega mänglev õppevahend „Erilised erinevused“
- Sihtgrupiks käitumuslike erivajadustega laste vanemad – lõpus arvati, et äkki rohkem lasteaia kasvatajad .. Siin arutelu koht!!
Õppekaardid – Kuidas sõnastada: igaüks loob vähemalt 5 infokaarti (teeme kohe eraldi lipikute peale et parem sorteerida ja läbi lugeda järgmisel korral), harivad faktid, humoorikad tähelepanekud …
- Kujundus oleks minimalistlik, et ei varjutaks haridusliku info tähtsust
- Juhendi ja selgitus kaardid: miks ja milleks need kaardid on ja kellele
Kõik faktid või infokillud ei pea olema ühtemoodi kirjas vaid oluline on hariv sisu.
ELU PROJEKTi liikmete koosviibimine 18.02.2017 Kohal olid: Veronika, Gandela, Anna-Kristiina, Marju Kirja pani Anna-Kristiina Leidsime, et taolisi mõistekaarte on väga vaja, sest raamatuid on palju, need on mahukad ja erineva taseme ja keerukusega, leida neist vastus just hetkel olulisele küsimusele on väga keeruline ning aega- ja energiatnõudev tegevus. Inimesel on vaja raamistikku, millel mõte töötab (paralleel tikkimisega). Mõistekaart annaks ühe (või ehk kaks) lihtsat vastust/tähelepanupunkti, ärgitaks teema üle järele mõtlema ning annaks ka nõu, milliste raamatute (millistelt lehekülgedelt) just selle või teise küsimuse puhul abi leida. 1. Otsustasime: - Teha ELU PROJEKTILE ettepanek täpsustada nö ametlikku sihtgruppi järgmiselt: väikelaste vanemad ja tulevased lapsevanemad. Sisu poolest pidada sihtgrupina silmas eeskätt erivajadusega laste vanemaid (teisi vanemaid muidugi ikka ka).

Sealtmaalt läks edasi kuumaks, 22-ks veebruariks loobiti juba kindaid lauda ja "mindi eemale", mina lugesin taustal ja hoidsin küünlaleeki tormi eest pihkude vahel - minu projekt oli kustumas kismasse.
Korraga üritati selgeks rääkida, mida - kuidas - mis värvi - kui suur jne
Kartsin oma sõnadega asja hullemaks ajada ja ootasin - siis saabus see hetk, kui öeldi "Las Veronika otsustab, see on ikkagi tema projekt" - huhh.... nüüd oli aeg taas lavale tõusta ja rahu külvata.
Mul on ettepanek - teeme 4 märtsiks igaüks ühe nn oma näidis-mõtte-kaardi, et nad siis ühisele ümarlauale tuua ja leida koos parim variant.
4ndal märtsil saime taas kokku, seekord liitus meiega ka Halliki, kohal oli meist enamus, siiski 2 rühmaliiget jäid mul ka siis nägemata. Mingil hetkel, projekti kestes, tundus mulle tegu olema müstiliste ninjadega - kõik näevad, mina üksi ei näe :D

ELU projekti protokoll 04.03.17
Kirja pani: Marju Kohalviibijad: Veronika, Marju, Gandela, Kaidi, Carmen, Anna-Kristiina, Katrin ja õppejõud Halliki Põlda Puudusid: Evelin ja Keidy (saatsid oma näidised)
Arutlemine materjali jagamiskohtadest:
§ Lastearst§ Sünnitusmaja§ Ämmaemand§ Lasteaed
Eesmärgiks oleks ka see, et vanemad mõtlekisd kaugemale kui beebiiga.
Kes on poolt visualiseerimise ja mõttekaartide suursuga A5 või veidi väiksemaga (näitena oli veidi väiksem variant, mille enamus heaks kiitis)?
§ Kõik olid nõus.
Kes on nõus, et kaartidel oleks auk/augud?
Kes on nõus, et rõngas oleks avatav, et vanem saaks ise oma soovi järgi kaarte ümberpaigutada, valgeid märkmekaarte lisada?
§ Nendega nõustuti.
Joonistuste variandid:
§ Ise joonistamine§ Lasta mõnel lapsel joonistada§ Muud leitavad variandid omal valikul.
§ Abi küsida koolilt – saata kiri täpselt sõnastatud sooviga ning sealt suunatakse sinna, kus abi saadakse.elu@tlu.ee
Kaartide tegemise variandid:
§ Koopiakeskus§ Muu koht§ Samuti võimalus kooli ELU projekti meililt abi/infot küsida.
Kaartidele lisada:
§ Pilt, joonistus§ Koodiga viidata lugemismaterjalile (nt netikataloogi stiilis)
§ Teaduspõhisus- nt loe lisaks....§ Oma mõtted-vaated, millele lisada soovituslik kirjandus/materjal (vt eelmiseid punkte)
§ Pakk sisaldaks ka valgeid ehk tühjasid kaarte, kuhu saab vanem ise märkmeid juurde teha.
§Isikupärased kaardid – igaüks teeb teatud arvu kaarte, mis küll vastavad ühistele põhikriteeriumitele, aga oma teksti ja pildi kujundab ise.
§ Esialgne mõte on igaühelt saada 5 kaarti. Kokku saades või netipõhises suhtluses üle vaadata, kas mõned ühilduvad, kuidas välja näevad vms.
§ Võimalikult lühidalt kõige tähtsam info, mida edasi soovitakse anda.
Mõttekaartide valdkonnad:
§ Autism § ATH § Lapse ja tema hooldaja/vanema vaheline suhe. (sel teemal soovisid näiteid tuuda Veronika, Gandela)
§ Lisaks oleksid ka need, mille kohta on teised soovi juba avaldanud.
§ ....
§ Veel jagub arutlusi sel teemal.
Prototüüp
§ Kirjeldada ideaali, et seda saaks edasi laiendada.
Kokkulepe:
§ Katrin ja Veronika saadavad Facebooki oma näited, mis nad olid kirja saanud.
§ Võtame gruppi vastu meie õppejõu Halliki.
§ Teeme drive’i konto, kuhu saame oma näiteid üles laadida.
§ Veronika püüab teha powerpointi näidismõõdud, kuhu saame ise oma kaardid kujundada.

Sealt edasi sai minust kuri saatan nurgas piitsaga, kes kõigile koguaeg tähtaegu meelde tuletas, sest ma tean, kui kiire on aeg kuluma ja kui suur on jama kui see otsa saab enne kui vaja.

Pisikesed praktilist laadi muutused. Üks neist oli tingitud minu praktilise meelega abikaasa poolt. Ta oli läbi kogu selle protsessi mu seljatagust kaitsmas ja mind hoidmas. Tema oli see, kes mulle selgeks tegi, et 45 planeeritud kaarti on liig, see on liiga suur pakk. Kaine arutlus erinevate materjalide kaalu ja suuruse võrdlused ja ma pidin nõustuma 45-st sai 27 ehk et 3 kaarti igalt (nüüd kui mul on reaalne prototüüp lauanurgal, saan ma aru, kui õige see otsus oli, vaatamata kogu minu kangele jonnile.

Uus kokkusaamine toimus 1 aprillil. Nalja väga polnud oli väga sisutihe ühte jalga käiv töö. Arusaamatused lükati kõrvale, toimus hirmus meeldiv tihe arutelu. :D ja Evelin jäi jätkuvalt sõnadeks ekraanil, sest mul ei õnnestunud ikka veel temaga kokku saada. 

1 Meie projektil on nüüd vist nimi (ma tahaks loota, et see oli ühine) – "Lapsevanema leiukas”

2 Parema töö koordineerimise ja sobilikuma demokraatia huvides tuleb üks Google-sheet, kus kõik (kaasa arvatud Halliki) saavad avaldada arvamust kaartide stiili, sisu jms kohta

3 Projektipõhja kirjutamisega loodan täna-homme ühele poole saada, siis saadan selle teile pureda – loodetavasti saame me piisavalt raha, et teha korralik toode ja esitlus plakat + muu pudi-padi esitlusele

4 Halliki oli piisavalt armas ja lubas meid aeg-ajalt mõne kuupäevaga torkida

5 Me oleme tublid – ärge seda palun meelest laske, me kõik oleme paid väärt.

6 Kaardid on suuruses A5 , kahepoolsed ja ülejäänud parameetrite selgeks vaidlemine toimub onlines.

7 27. aprill same koolis kokku – kellaaeg on hetkel õhus.

Siit edasi eksisime me disainikakelustesse, mis takerdusid üliolulistesse pisiasjadesse, milles keegi väga järelandmisi teha ei tahtnud, aga mis üldjoontes olid ikka väääääga ühte nägu:

Veronika Kaart A5 210*148 mm, ümber 1-1,5cm raam-ala (tühja), kaardil taustata illustratsioon (ei tohi olla laen internetist! - copyright), ümarad nurgad, lamineeritud värvitrüki

Marju A5 (samad mõõdud). Raamistiku kolm külge 1,5 cm ja ülevalt 3 cm ja auk üleval keskel. Teine variant: kõikidel lisaääred 1,5 -2 cm laiad ja auk nurgas. Erinevad värvivalikud. Ümarad nurgad. Lamineeritud. Kirjastiil ja kirja suurus samasugused.Piltidel võib olla raamistik ümber.

Gandela A5 (samad mõõdud). Raamistiku kolm külge 1,5 cm ja ülevalt 2,5 - 3 cm (auk). Erinevad värvivalikud. Ümarad nurgad. Lamineeritud. Kirjastiil ja kirja suurus samasugused.

Keidy Mulle meeldib ka A5 suurus. Erinevad värvid jätaksin. Kirja stiil ja suurus võiks ka minu arvates olla läbivalt sarnased
Katrin Mulle suurused sobivad. Võiksid jääda erivärvilised, nii nagu nad hetkel on. Samas, font ning kirjastiil võiksid olla kõigil ühtsed.

Evelin Olen koguaeg eelistanud väiksemat suurust, kuna ei tee sellist asja esimest korda aga pole hullu, sobitan and teie soovituga :) ka minu arvates võiks kaardid jääda  erivärviliseks nagu nad praegu on, see pakub rohkem vaheldust aga jah kirjastiil võiks olla ühtne, samas erinevad kirja suurused täiesti teretulnud. Ümarad nurga on täitsa loogilised ja ilma lamineerimata ta viisakas välja ei näe, Aga seda tühja raami ala võiks ikka tunduvalt vähem olla :

Kaidi Meeldib A5 suurus, erinevad värvid, kirjastiil ja suurus ühesugused, ümarad nurgad, lamineeritud, raamistiku kolm külge 1,5 cm ja ülevalt 2,5 - 3 cm

Anna-Kris: Ümarnurksed lamineeritud erineva taustavärviga värvilised A5d, taustata originaalillustratsioonidega, raam, kuhu auk sobitub. Sama šrift ja kirja suurus.

Kogu selle suue vaidlemise sees kirjutasin ma (Halliki ja kaaslaste abiga) ülikoolile teadusprojekti rahalist taotlust ja üritasin meile selle abil raha juurde küsida. Edutult, aga oli huvitav kogemus.  

Vahepeal , hästi kasvatatud lapsena, vabandasin ka - "Tänan kõiki kaasamõtlejaid - paranduste tegijaid, palun vabandust kui olen tõre olnud, selle projekti idee on olnud minuga kaasas (juba enne ülikooli) nii kaua, et ma kipun head käitumist unustama - üritan end parandada"

4ndal aprillil tegi Katrin teo, mida ma pean siiani kogu prjekti jooksul tehtust kõige armsamaks teoks, ta lasi meie tulevasel trükifirmal (siis me seda veel ei teadnud) kujundada ja trükkida oma kaardid ja saatis ühe üllatusena mulle postkasti - jess, see näidis oli just see, mida ma lootsin - ilus, selge, ümar, sobiv, armas.

27. aprill oli kiire, lööv, tegus koosolek, jagasime värve, suurendasime kaarte (uus mõõt 12*17cm), vaidlesime triipude ja disaini üle - jõudsime väga lähedale ühisele hingamisele ja ma nägin lõpuks ära Evelini :D
Kirjastiili valikuid pakkuda ja valida.
Tähevärv must või valge.
Pealkirjad ei ole küsimused.
Raamid jäävad ära. (Mina isiklikult tõin teistsuguse variandi välja, kas siis must või valge kitsas raam, sõltuvalt kuidas pildid esile tuuakse, kirjavärvist)
Küsilaused jäävad ära.
Hüüumärgid jäävad ära.
On väited.
Jääb ära: ütlemine, käskimine vms, kellegi suunamine otseselt, vaid kaudselt, nt karistamise asemel...; Saab teha niii...; hea oleks arvestada ka sellega...kasulik oleks...
Kaardi suurus 12x17
Kaartide värve jälgime, et kõike oleks parjalt, mitte üleliia. 
Kaardil oleva lisainfo jätmine kaardile - See on nii ja naa, oli mõte ka vaid lõppu jätta. Konkreetsete inimeste väljatoomine peaks jääma soovituslike materjalide all. Tekitas erinevaid arvamusi.

Värvid jagasime suht ruttu ära, keeletoimetajale Anna-Kristiinale lubasime ühe kaardi vähem teha, temaga kahasse kirjutasin nn kaanekaardi. Järgmine komistuskivi sujumise teel oli šrift :D Vaidlesime, pakkusime, ühes olime kindlad, kui valitud saame, teevad kõik nii,  kui book antiqua oli kogunud enamuse hääli, siis tegin pisut julma teate : tegin oma kaardid book antiquaga ringi, kas jätame selle või kakeleme edasi
Selle teatega sai ka šrift otsustatud.
Leppisime kokku, et Katrin võtab pakkumise oma kasutatud trükifirmalt.

3.mail hakkas lõppviimistlusperiood, mis ähvardas süüa mu viimased närvid, sest esitluseni oli jäänud vaid kuu ja meil polnud ikka veel kindlat reaalset asja, mida esitleda.
11. mai sai minu kannatus otsa ja ma kuulutasin disainitööd lõppenuks sellesisulise kirjaga.
Seletuskiri
Et kõik ausalt ära rääkida - pean ma alustama sellest...
Kui ma seda projekti plaanisin, pidi sellest saama minu bakalaureusetöö osa ja siis tuli ELU ja ma otsustasin, et teistega koos teha on toredam ja ka lugejal on huvitavam kui kaardid ei ole kõik üheilmelised. Tundus, et alguses saigi kõigiga koos sel teel astuma hakatud ja nüüd olen ma sunnitud ütlema, et meie kaardid muutuvad järjest rohkem ühte nägu, erilisus on kadumas, me oleme kaotanud lugematuid päevi tühistes vaidlustes ja asi toppab.
Võib-olla just seetõttu tahan ma nüüd öelda, et - aitab! Kui sel kaardikomplektil on õnne saada tooteks, siis läheb ta niikuinii tootearendusse ja meist palju pädevamad inimesed otsustavad meie eest nii teksti kui kujunduse. Ärme viska last koos pesuveega välja.
Laen teie viimased kogunenud kaardid üles ja kuulutan loomise osa lõppenuks. Kes soovib võib oma hinge rahustuseks asju veel ja veel paremaks teha ja tulla välja täiesti omanäolise kaardikomplektiga, aga selle komplekti idee oli näidata, kuidas kõlavad kokku eriilmelised inimesed.
Tänan teid kõiki, eranditult!
Veronika

Ise tellisin veel samal õhtul Photopointist 54 fotot, ehk meie kaardid ja tegin omale nn pilootpaki koju. Kauatahetud laminaatorgi sai just selle projekti tuules koju ostetud.

27.mai oli see päev, kui minu süda sai kergeks kui tuvipojal, minu kätte jõudis meie esitlusel kasutatav pakk kaarte, imeline tunne - hoida käes midagi nii kauaigatsetut, ilusat, head. Sõnu jäi väheks...

Nüüd ootan huviga teisipäeva ja siis saab see õpetlik osa minu elust läbi. Ma õppisin end taltsutama, vägesid ühe eesmargi poole liigutama, vajadusel suutsin olla endale mitteomaselt konkreetne ja tõsine. Tänan väga oma kaasteelisi, kes minu ideega kaas tulid ja selle võiduka lõpuni vedasid ja lisaks minu tugevat seljatagust - abikaasat, kes kannatas välja kõik oma naise ahastused ja rõõmu- ja raevupursked, andis mitmel korral head nõu ja luges läbi ning kommenteeris läbi kõik kaardid, millega ma abi vajasin