Nüüd ütles keegi selle siis kõva häälega kursusel välja, meid on tabanud kolmanda kursuse needus. Kevad läheneb kohutava kiirusega. Koduseid töid on enam kui varem ja ülesanded on sirgelt mõistetamatud. Tekkivate võlgade klaarimise aegu jääb järjest vähem. Ning lisaks tiksub bakalaureuse töö ja kutseeksamiks valmistumine. Tundub, et kaks eelnevat aastat olid kõige selle kõrval köki-möki.
Samas, kui ma end oma paanikast distantseerin, siis siit eemalt mätta pealt vaadatuna on ju kõik justkui teostatav- kirjutatav- hakkama saadav. On teised enne meid saanud, miks me ei peaks saama.
Jah, meil on uus õppekava ja me oleme pilootprojekt, kelle pealt on järgmiste aastate õppekavadesse juba parandusi sisse viidud, aga no kuulge - me oleme suutnud üle koera ja poole saba ka saada - me saame.
Edasi!
Aga mina lahkun nüüd überpikka loengusse 5 tundi istumist - vot see on väljakutse, aga ülikooli lõpetamisega me saame hakkama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar